Arendusprojekt

Tallinna Ülikool

Haridusteaduste Instituut

Andragoogika osakond

Mirell Põllumäe

TABORA VZW ÕPPEMEETOTIDEST NING NENDE VÕIMALUSTEST TEADLIKUMAKS

Arendusprojekt

Tallinn 2016

PROJEKTI TAUST 

Tabora vzw on mittetulundusühing, kes tegutseb peamiselt mitteformaalse õpikeskuse näol. Hetkel on avatud õpikeskused, Athena’d, kolmes Belgia linnas – Hasselt, Brüssel, Antwerpen. Tabora liikmeskond (kursuste juhendajad, nõustajad jne) on suuremas osas vabatahtlikud, kes soovivad panustada haridusmaastikku olukorra parandamisse Belgias ning jagavad Tabora väärtusi. Tabora vzw peab väga oluliseks elukestvat õppimist. Oma sihtgruppe kirjeldavad nad järgmiselt: 1) me ootame enda juurde erineva taustaga inimesi, kes personaalsete, sotsiaalsete või muude põhjuste tõttu, ei suuda tööturul läbi lüüa; 2) me ootame enda juurde inimesi kes soovivad oma hariduslikku seisu parandada ja aitame neil saavutada keskhariduse taseme; 3) me ootame enda juurde inimesi igas vanuses, nii noori kui vanu, kes vajavad tuge ja nõustamist haridusmaastikul (sh. psüholoogilist kui ka juriidilist); 4) me ootame enda juurde inimesi, kes vajavad varjupaika või muud tuge. Tabora eesmärkideks on: tagada noortele ja täiskasvanutele läbi tugiraamistiku personaalset ja sotsiaalset arengut; vaestega koos ja nende jaoks töötamine. Oma eesmärkide täitmiseks Tabora vzw organiseerib ja viib läbi erinevaid kursusi ja muid vajalikke tegevusi; levitab informatsiooni; harib, treenib ja vajadusel õpetab ümber oma sihtgruppi; organiseerib, toetab ja juhib projekte, mis aitavad eesmärke täita; võtab osa rahvusvahelistest projektitest ja koostöödest.

Projekti sihtgrupiks on Tabora vzw kursustel õppivad noored täiskasvanud, kes soovivad kunagi pooleli jäetud keskharidust ikkagi lõpetada. Kooli pooleli jätmise põhjused on erinevad kuid probleem seisneb selles, et õpibarjäärid, mis panid kunagi indiviidi õpinguid katkestama, ei ole enamasti kuhugile kadunud. Üritasin oma õppijatega vesteldes, neid vaadeldes või lihtsalt nende käitumisele ja jutule tähelepanu pöörates mõista, millised on nende erinevad õpibarjäärid. Õpibarjäärid koolis, mis osaliselt on neil endiselt alles või avalduvad praeguseks teisiti ehk algprobleemid, mis on tekitanud vastumeelsust õppimisele:

1. Sotsiaalne tõrjutus, puudus ühtekuuluvustunne, kannatasid kooli kiusamise all

2. Formaalne kool ei andnud õppijal võimalust enda potentsiaali kasutada, pidevalt igav ning teemad aina kordusid. Õppijate sõnul ei näinud nad koolis käimisel enam mõtet, sest nende jaoks puudus nähtav ja tunnetatav areng.

3. Rakendatavad karistusmeetodid olid väga vastumeelsed. Näiteks peale tunde jätmine hilinemise korral, mis seisnes selles, et õpilane pidi lihtsalt talle määratud aja (tavaliselt 1h) kuskil ruumis istuma. Mõned ütlesid, et kasutasid seda kodutööde tegemiseks kuid enam kas veetis aega nutiseadmes või teistega vesteldes. Halvemal juhul pidi ka seda karistus kandma hommikul enne tundide algust.

4. Oma arvamust ei saanud välja öelda. Paljud õpilased hakkasid rakendama hoopis „vastuhaukumist“ kuigi oleks tegelikult soovinud oma arvamust ja ideid jagada. Tahtsid olla kuuldavad.

5. Probleemid perega tekitasid stressi ja kandusid edasi kooli.

Oma praktika perioodi alguse veetsin oma kolleegide kursusi jälgides. Kuigi ma ei mõistnud mitmete kursuste puhul räägitavat, sest suheldi Hollandi keeles, oli aga kehakeele, hääletoonide, käitumise jms jälgimine täiesti piisav, et mõista olukorda. Kuigi Tabora vzw üritab eristuda ning pakkuda teistsuguse lähenemisega õpetamist kui formaalsed tavakoolid siis märkasin, et kasutavad õppemeetodid jäävad ikkagi väga kitsaringiliseks. Peamiselt kasutatavad meetodid olid loeng, iseseisev harjutuste täitmine ning arutelu. Mõnel juhul õppijad aga kippusid väga palju lihtsalt omavahel vestlema ning harjutuste täitmine möödus väga vaevaliselt ning juhendajal oli palju raskusi nende haldamisega. Ning teisel juhtudel möödus kursus peamiselt juhendaja poolse info jagamisega ning õppijad kas kirjutasid kaasa või lihtsalt kuulasid, muidugi kaasnes ka sel juhul nutiseadmete pidev käsitlemine. 

Probleem: organisatsioonis kasutatavad õppemeetodid ei toeta õpiraskustega ning õpibarjääridega noori täiskasvanuid piisavalt ning kaasatud on liiga vähe õppijate enda kogemusi.

Mari Karm toob oma käsiraamatus „Õppemeetodid kõrgkoolis“ välja väga olulise mõtte: õpilasi ei saa ära õpetada vaid tegelikult saab ainult luua tingimusi ja kujundada situatsioone, mis suunavad õpilast õppima. Õpisituatsiooni ning ka sobivat keskkonda saab luua läbi õigete meetodite valiku. Seega on väga oluline valida õiged õppemeetodid, mis aitaks luua  Tabora õppijate jaoks sobivat keskkonda, et neid õppimise juurde suunata. Oluline ei ole mitte neid ainult uue infoga rikastada vaid oluline on tekitada neis tahtmine, huvi ja vajadus õppida.

Konstruktivistliku õpikäsituse kohaselt on õppimine aktiivne protsess, mis algab kogemisest ja selle kogemuse tõlgendamisest. Uusi teadmisi konstrueeritakse olemasolevatest teadmistest lähtuvalt, enda senise maailmapildi kontekstis (Bransford, Brown, & Cocking, 2000 viidanud Karm, 2013). Selleks, et Tabora kursustel jagatavad uus info jõuaks õppijas teadmiste tasandile on oluline aidata neil luua seoseid uue info ning varasemate kogemuste vahel. Sealse vaatluse tulemuste põhjal julgen väita, et enamik õppijaid ei analüüsi ning seosta uut informatsiooni vaid üritab seda lihtsalt pinnapealselt ära õppida ehk peamiselt on õppijad pindmise õpihoiakuga. Sügav õppimine aga ei tule iseenesest ja sageli puuduvad õppijatel selleks vajalikud oskused (Karm, 2013). Seega mängib seejuures olulist rolli õppegrupi juhendaja, kes läbi huvi näitamise, keskendumise, eelnevate teadmiste/kogemuste kasutamise ning sobivate õppemeetodite, mis soodustavad mõtlemist ja seoste loomist, valikuga aitavad õppijal leida teed sügava õppimise juurde. Sügava õpihoiaku kujunemist toetab, kui õppijad võivad õppimise käigus eksida ja vigu teha, ilma et see kajastuks nende lõpphindes (Houghton, 2004 viidanud Karm, 2013).

Õppemeetodite teadlikul valikul tasub arvesse võtta mitmeid tegureid: õppeprotsessi eesmärgid, õpiväljundid, aine ja õpilaste eripära, õpilaste kogemused meetodite kasutamisel, õpikeskkonna tingimused, õppejõu enda oskused ja kogemused meetodite kasutamisel, kasutada olevad ressursid (Karm, 2013)

Tabora vzw juhendajad ise aga oleksid erinevate meetodite kasutamisest huvitatud kuid neil puuduvad selle tarvis vajalikud teadmised ning kogemused. Kuna aga Tabora vzw liikmeskond koosneb peamiselt vabatahtlikest, kes töötavad Taboras tihti lühiajaliselt, seega probleemi lahendamiseks valitav viis peab tagama, et vajalik info jõuaks ka uute tulevaste töötajateni. Seetõttu leian, et probleemi lahendamiseks sobiv viis on materjali koostamine, mida saavad käsitleda ka tulevased töötajad ning samuti on võimalik materjali Tabora vzw liikmeskonnal ajajooksul täiendada või kohandada vastavalt vajadustele.

  

Projekti eesmärk 

Üldine eesmärk: Tabora vzw organisatsiooni liikmeskond kasutab kursustel osalejate koolitamiseks õppijate vajadustele vastavaid ning kõige tulutoovamaid õppemeetodeid.

Otsene eesmärk: Materjal toetamaks Tabora vzw liikmeskonna valikuid õppemeetodite osas. Materjal kajastab erinevaid õppemeetoteid, mis on läbi katsetatud ning osaliselt tagasisidestatud Tabora vzw õppijate poolt.

Tegevuskava:

TEGEVUSKAVA
	Jaanuar	Veebruar	Märts	Aprill	Mai	Juuni
I osa - eeltöö
II osa materjali kokkupanek

I Osa

Projekti eeltöö läbiviimine toimub praktika perioodi ajal Tabora vzw. Eeltöö seisneb järgnevates ülesannetes:

1)Õppijate vajaduste välja selgitamine (toimib pidevalt kolme kuu vältel) 

2)Õppijate tundma õppimine ehk nende õpibarjääride välja selgitamine (toimib pidevalt kolme kuu vältel)

3)Meetotite valik ehk kursuste ettevalmistus (enne igat uut loengut terve praktika perioodi vältel) 

4)Meetodite praktiseerimine (loengute ajal terve praktika perioodi vältel)

5)Tagasiside kogumine (kohtumise lõppedes või järgmise kohtumise alguses ) 

6)Kogutud info pidev analüüsimine ning ülesmärkmine

II Osa – Materjali kokkupanek (inglise keeles)

Materjal valmib juuni kuu lõpuks ning sisaldab endas järgmist:

1)Eessõna/sissejuhatus, et mõtestada lahti õppemeetodi olemus ning vajalikkus Tabora vzw organisatsioonis.  

Meetodite detailne seletus lähtudes sellest, kuidas meetotit selle organisatsiooni jaoks kohandatud sai. Meetodi eesmärk ning kasutusvõimalused.

2)Hinnangud ja arvamused õppijatelt meetodite kohta

3)Minu kui juhendaja kogemus, ideed, näpunäited, märkamised jne.

4)Pildid või muud lisad

5) Lõppsõna

Kasutatud allikad 

Illeris, K. (2007). How We Learn: Learning and non-learning in school and beyond. Candada: Taylor & Francis.

Karm. M. (2013). Õppemeetodid kõrgkoolis. Tartu: Archimedes