2.nädal - küll ma jaksan!

Kuigi esmaspäevane päev on ettenähtud kui tööpäev kontoris oli selle nädala alguses mu kolleeg, kellega tööle saan (u 100km), haige. Seetõttu ei olnud ka mul võimalik tööle saada. Kuna aga kõik mu inglise keele kursused ei ole veel alanud polnud ka hullu sest kõik, mis mul teha vaja oli sai ka koduselt tehtud. Tulevikus kui selliseid viperusi vahele tuleb siis saan tegelikult ka rongiga minna aga nagu ma mainisin siis sellel korral selleks vajadust ei olnud. 

Minuga kontakteerus ka Eesti Leader Liidu tegevjuht ning mulle tehti pakkumine kirjutada neile arendusprojekt ning olla ka projektijuht. Loomulikult võtsin pakkumise vastu ning seetõttu on praegu mu ajakava väga triiki täis. Samuti paneb surve peale asjaolu, et projekti tähtaeg on juba 2 veebruar. Õnneks on mul ka väike oma meeskond, kuhu kuuluvad ka juhtumisi andragoogid! Minu projekti to-do-listi saate lugeda siit.

Tegemist on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) taotlusvooruga "Vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor 2016" (tähtaeg 02.02.2016). "Taotlusvooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe." Rohkem infot leiab siit.

Seoses selle projektiga puutusin esimest korda kokku Mckensey võimekuse hindamise tööriistaga. Mis oli minu jaoks väga huvitav õppimise koht. Kuid sellest projektist kirjutan, nii palju kui lubatakse, kunagi hiljem. 

Teisipäeval toimus minu elu esimene tõelise kursuse andmine. Mis tegelikult tuli mulle ootamatult, sest see ei olnud selleks päevaks planeeritud aga kuna teine juhendaja haigestus, palusid nad mul teda asendada. Kuidas mul läks? Natuke vedasid ikka närvid alt, sest tegemist oli selle sama grupiga kelle loengut olin enne jälginud ja ma juba teadsin, et nad on väga karm publik. Tähelepanu saamine oli raskendatud niigi ja raskemaks tegi olukorra, et ma ei saanud aru, mida nad oma vahel Hollandi keeles räägivad. Kui tundsin, et olukord läheb käest tegin nendega vahepeale mingi mängu või viskasin õhku mõne neile huvitava küsimuse. Peale mängu, või vaba jutustamist olukord lahenes ning nad olid valmis jälle mingit aega (umbes 1-2 ülesannet) rahulikult töötama. Samuti proovisin taktikat, et kui annan ülesande kätte kuid osad jätkavad jutustamist, siis liigun neile võimalikult lähedale aga ei tee neist välja. Kõik korrad lõppes olukord sellega, et peale maksimum paarkümment sekundit seismist nad palusid mul endale uuesti seletada, mis teha oli vaja ja hakkasid tööle. Kui aga seisin kaugemal, piltlikult öeldes "tahvli ees", siis nad lihtsalt jätakasid ja jätkasid jutustamist. Märkasin ka, et osa neist otsib väga tunnustust. Proovisin seda mõõdukalt jagada asjade eest, milles nad edukad olid. Näiteks isegi kui keegi hääldas väga hästi mõnda pikka ja keerulist sõna siis mainisin alati maha, et see oli keerukas sõna ja et tal oli väga hea puhas hääldus. Selliseid väikeste detailide esiletoomine pani neid silmnähtavalt paremini tööle. Kuid nagu ikka oli kõige mõju lühiajaline. Kokkuvõttlikult võiks öelda, et mul läks hästi. Ma suutsin nad vajadusel tööle panna - nii harjutusi tegema, juttu kirjutama, oma reisi lugu jagama, mänge mängima ja soojendusharjutusi kaasa tegema. Muidugi inimesed on iseenda harjumuste orjad seega ühe kolme tunnise loenguga kedagi muuta ei saa.
Ülejäänud päevast kulus mul EMSL'i poolt välja antud käsiraamatu "Organisatsiooni arendamine" lugemisele. 

Kolmapäeval sain oma esimese "enda" õpigrupi, kellega alustasime inglise keele kursusega. Grupp koosneb 9 poisist, kellest kohal olid seekord 6 ning nad kõik oli 19 aastased. Nad olid küll suurema õpivalmidusega kui teisipäevane grupp aga sellest hoolimata nad ikkagi kippusid jutustama, telefonides passima või mind lihtsalt eirama kui pöördusin grupi poole mitte kellegi poole nimeliselt.

Mida ma siis nendega tegin?

Alustuseks jagasin neile kaks valget paberit. Esimesele paberile tõid nad välja põhjuseid, miks nad tahavad inglise keelt õppida ning teisele paberile kirjutasid nad üles kuidas ja ning mida nad tahaksid õppida. Esimese paberi üle me lihtsalt arutasime ning lasin neil selle oma mapi vahele jätta. Teise paberi andsid nad mulle. Suures osakaalus oli kirjas, et neile meeldib õppida inglise keelt läbi mängude, sest see on lõbus ning haarav. Ning samuti oli peaaegu kõigil kirjas, et neile meeldib rohkem rääkida. Toodi ka välja, et kirjutamine on lihtsam aga rääkides jookseb mõte kokku ja selle pärast tahaks rohkem rääkimist harjutada. Lubasin neile, et võtan kursuse kujundamisel nende soovid arvesse.

Üle ega ümber ei saa muidugi ka grammatilistest harjutustest. Neid on ikkagi vahepeal vaja teha. Seega üritasime teha 1-2 harjutust ja siis midagi muud, et nad ära ei tüdineks.

Jagasime lugusid. Teemaks oli reisimine - kus sa oled käinud? Kuna eelnev grammatika harjutus oli ka selle teemaline. Vestlus läks meil väga hästi käima, algul küsisin mina neilt pidevalt küsimusi lisaks aga nad võtsid päris kähku initatsiivi üles ning hakkasid ka kõik ise hoogsalt igasugu detaile üksteiselt küsima. Paistis, et kõigile see meeldis sest omavahel niisama lobisemist peaaegu, et ei esinenudki.

Mängisime aliast. Nad moodustasid 3 kahest paari, andsin igale paarile portsu valgeid paberilipikuid. Leppisime kokku, et iga paar mõtleb välja 5 sõna, mille pärast annavad edasi teisele võistkonnale mängukaardideks. Sõnad valmis ning üksteisele edasi antud alustasid paarid mängu. Üks paarist seletas ning teine pidi arvama. Tegime mängu kaks korda, et kõik saaksid nii seletada kui ka arvata. Muidugi kõik jälle inglise keeles. Sain isegi täitsa mitu kõhutäit naerda ning paaride vaheline võistlus kadus koheselt ja pigem aidati üksteisel seletada. Kõige parem kild oli kui seletati sõna kriit (chalk): arvaja sai aru, mis sõnast on juttu aga ei teadnud kuidas inglise keeles öelda. Seega ta ütles Hollandi keelse sõna aga inglise pärase hääldusega ning ise samal ajal sügavalt uskudes, et no pidi täppi minema! Samal ajal oli tal täpselt nina ees kriidikarp, kus oli õige sõna ka peal.

Loengu lõpus tegid nad sotsiomeetria jada, et kuidas neile selline loeng meeldis. Kõik läksid "väga meeldis" seina poole ritta ja põhjuseks tõid, et "ei tulnud uni peale nagu teistes loengutes; "nalja sai"; "mängud olid lõbusad", "sain palju rääkida". Leppisime kokku, et üritame samas suunas jätkata, kui nad on ise valmis kaasatöötama. Et ma olen nõus vaeva nägema, et loengud neile võimalikult huvitavaks teha aga ma ootan ka, et nad oleksid nõus mu vaeva hindama. Vastuseks sain noogutused ja okeid, mis kõlasid päris lubavalt :)

Õhtu veetsin, nagu kolmapäevale kohaselt, vanglas. Peamiselt olin vaatleja rollis kuid nad olid teadlikud, et kui neil on soovi, võivad nad alati minu poole pöörduda. Kohtusin ka esimest korda naisvangide 3 liikmelise õpigrupiga. Neil oli palju küsimusi mulle ja nad jagasid ka mingil määral oma elu. Samuti oli meil pikalt teemaks - võimalused hariduses. Samuti oli taaskord kohtumine kahe kinnipeetuga, kes meiega üheskoos projekti valmimisele kaasa aitavad. Seekord jõudsime otsusele, et plaan anda vanglas välja väikest infovoldikut/ajakirja, kus oleks õppegrupi erinevad joonistused, kirjutised ning mõistatused vahel, läheb käiku. Arutasime, milline on selle journal'i konseptsioon ning millist nime see võiks kandma hakata. Nädalavahetusel peakski mulle ühe kinnipeetu joonistatud logo loodetavasti kohale jõudma ning siis saan arvutis luua mõningaid kavandeid projekti tarvis. 

Neljapäeva kohta teen lihtsa ülevaate:

Leader projekti taotlusvormi täitmise alustamine (projektijuhi cv, organisatsiooni kirjeldus ning varasemad tegevused jne

Sain ülesande teatud kokkuvõtte loomiseks IIRIS projekti kohta, mis peab valmima enne 10.veebruari. Sest 10.-12.veebruar on plaanitud esimene suurem kohtumine kõigi osapooltega siin Belgias. Antud kokkuvõtlik tabel meenutab projektides kasutatavat loogilist maatriksit. Kuid nüüd tuleb mul tegutseda vastupidi - juba kirjutatud projektist tuleb kokku panna loogiline maatriks.

Panin aluse oma arendusprojektile. Antud valiku puhul lähtusin oma vaatlusest, õpigrupide tagasisidest ning arutelust organisatsiooni direktoriga. Arendusprojekti väljund oli talle väga meeltmööda sest ta nägi sellel suurt jätkusuutlikkus ning leidis, et see aitaks meid ka IIRIS projekti puhul. Teen varsti selle kohta eraldi sissekande.

Alustasin praktika blogi täitmist, mis võtab nii palju aega, et kui jätta see reedesele päevale siis peaaegu, et terve reede ma aind blogiga tegelengi.

Täna alustasin jällegi Leader arendusprojektiga ning olen sammu juures, kus tuleb hakata McKinsey suutlikkuse testide tulemusi uurima hakata. Blogi kirjutamine on ka tänane punkt päevakavas, mis võtab niii palju aega. Jõudsin ostsusele, et iga päeva lõpuks tuleb ikka päev kirja panna ning saab siis järjest drafti salvestada. Mu päevad on täis erinevaid kohustusi seega nädalast üldiselt on raskem rääkida. Ja korraga kogu nädala sissekannet teha on päris raske. Samuti ka hästi palju infot ununeb ära. Aga tänase päeva olengi võtnud täielikult projekti jaoks ning kui jääb aega üle siis sooviks hakata ka oma arenguprojekti paberile panema enne kui midagi olulist kaotsi läheb!