Uhh. Eelmine nädal möödus nii kiirelt. Sel nädalal on mul "vaba nädal" sest neil on mingi karnevalinädal ehk tavakoolid ja seega ka Tabora ei anna see nädal kursusi. Vabaks nädalaks ma seda ei nimetaks sest mul on rodu ülesandeid vaja täita ehk ma olen ülimalt õnnelik, et neil selline imelik karnevali nädal on. Ma ei ole saanud veel sõnagi oma arenguprojektist paberile - kõik peas või kuskil märkmetes - seega nüüd võttsin eesmärgiks see nädal sellega ühelepoole saada. Samuti annab see mulle aega oma seni olnud kursusi analüüsida ja edasist plaani teha. Jaaa tuleb käsile võtta ühe väiksema projekti kirjutamine ühele organisatsioonile. Mis ma siis aga eelmisel nädalal tegin?
.. oli viimane päev Leader arendusprojekti täiendamiseks ning lihvimiseks. Päeva lõpuks, ehk kuskil öösel kella kaheks oli mul mõistus juba nii otsas ning tundisin kuidas pea tahaks plahvatada. See oli üks töisemaid päevi mu elus kus ma reaalselt hommikust poole ööni tööd tegin. Aga see oli lõpuspurt ning vahest võib sellist ületöötamist lubada. Mulle väga meeldis ka selle projektiga töötamine ehk selle loomine. Tegemist oli nagu ma koguaeg öelnud olen arenguprojektiga, mis sai siis alguse sellest, et mul tuli analüüsida Leader meeskonda ning leida nende arengukohad. Sealt edasi otsisime lahendust, et saaks võimalikult palju arengukohti korraga lahenduse ehk seitse kärbest ühe hoobiga. Saigi üles leitud kaks peamist algprobleemi kust ka ülejäänud asjad viltu hakkavad kiskuma. Siis kaardistasin teatud alateemad, mis oleks Leadrile olulised. Kuna olen Leadriga enne palju kokkupuutunud ja see ei olnud mu esimene uuring nende suhtes, siis kasutasin ka varasemaid andmeid teemade kaardistamise juures. Järgmiseks sammuks oli koolituskutse koostamine, mis sai saadetud välja neljale valitud koolituskeskusele. Muidugi samal ajal iga sammu juures tuli see ka projekti kirja panna. Kõik analüüsid, põhjused, mõtted, ideed, plaanid, eesmärgid, riskid - mis iganes. Kui koolituskutsetele olid koolituspakkumised vastu tulnud (kolm tk) siis analüüsisin igaüht neist ning valisin analüüsi tulemusena välja sobivama. Kõik pakkumised olid head ning seega tuli väga pingsalt jälgida, et mis sobitub just ikka kõige paremini Leaderiga. Kui koolituspakkumine välja valitud siis polnudki enam palju minna. Sellest lähtuvalt sai paika panna tegevuskava jne. Viimaseks sammuks jäi veel eelarve koostamine ning põhjendamine. Kas projekt oli aga piisavalt hea, et rahastust saada, seda ma ei tea. Eks näis, ma väga loodan. Ma jäin aga rahule. Minu jaoks tundus projekt väga loogiline ning igal sammul küsisin endalt miks ja üritasin kõike väga põhjalikult lahti seletada. Nüüd tuleb vaid oodata. Projekt valmis umbes kahe nädalaga ehk päris kiirelt aga sinna alla läks ka ikka igapäev palju tunde.
Oi ma olin väsinud. Magasin paar tundi öösel ja ärkasin uuesti varakult, et enne kella 9 veel kogu projekt korralikult läbi lugeda. Seejärel Leader tegevjuht allkirjastas selle ning pani Küski poole teele.
Järgmiseks tegelesin paar tundi uue kursuse ettevalmistamisega. Mul ei olnud õrna aimugi kui palju inimesi, millisel tasemel jne mind pealelõunat ees ootab. Seega valmistusin ette nn igaks juhtumiks. Märkisin üles erinevaid küsimusi, et mis infot mul ja miks neilt oleks vaja saada ning otsisin välja erinevaid harjutusi, selle info kogumiseks. Sest kogemus juba näitas, et niisama küsimine nende puhul ei kanna üldse vilja. Kella üheks liikusin siis Athenas jaaaaa oh üllatust. Peale tundi ootamist sain aru, et keegi ilmselt ei tulegi. Mis on ka alati võimalus nende puhul, et kõik otsustavad korraga mitte tulla. Tore lugu eks. Mis seal ikka - sammusin tagasi ühikasse. Ja olin salamisi õnnelik, et nii läks sest ma olin väga väsinud.
Aga ega sellega siis töö otsa ei saanud. Mul oli vaja veel ettevalmistada kolmapäevane kursus ning ka portfoolio teemaline infomaterjal. Sain kinnitust, et saan kahe kinnipeetuga portfoolio loomisega tegeleda kolmapäeva õhtul. Soovisin enda jaoks mingi kondikava kokkupanna, et ma midagi olulist ära ei unustaks. Materjali loomisel keskendusin just sellele, kes need kaks meest on. Kuna nad on tegelikult minuga oma elu palju jaganud ning seetõttu tean, millega nad on tegelenud ja kuhu nad edasi tahavad liikuta. Lähtusin materjali koostamisel sellest saadud infost, et anda neile võimalikult palju neist lähtuvaid ideid.
Kolmapäeva hommikul lähen nn tööle kella 12neks Seega on mul hommikul aega vajalikke ettevalmistusi teha. Teadsin, et neljapäeval saan Antwerpis endale kaks uut kursust ning seega tegelesin jällegi ettevalmistusega. Ma arvan, et minu praktika märksõna ongi üks suur ettevalmistamine. Samas ma tunnen suurt vastutust oma kursuste ees ning seega olen endaga ka suhteliset karm. Loen eelnevalt kõik planeeritud ülesanded läbi ja mõtlen, et mis on olulised reeglid vms mida peaksin kindlalt vajadusel oskama seletada. Üritan leida võimalikult vaheldusrikkaid meetodid sest nad on üldiselt vastumeelsed ning seega peab neid kuidagi motiveerima. Ma tunneksin end väga halvasti kui saan hiljem teada, et mõni neist eksamil põrus. Kuigi mu kolleegid ütlevad selle peale, et kui nad ikka ise ei liiguta ennast siis pole see minu süü. Mina aga leian, et kui nad on juba sinna kursusele vabatahtlikult tulnud ja mina neid liigutama ei suuda panna siis olen ikkagi mina kehv koolitaja. Nad on küll "rasked pähklid" aga ega see ei saa olla ebaõnnestumise vabanduseks. Seega tuleb lihtsalt pingutada.
Nii aga kolmapäevasest kursusest siis. Algselt oli kohal kaks inimest. Mõtlesin, et no okei nii väheste inimeste osavõttu ma ei olnud arvestanud aga selgus, et paljudel neist oli esmaabi eksam sel päeval. Seega arusaadav. Õnneks tuli kohale ikkagi neli inimest.
Täispikk tööpäev Antwerpi Athenas. Mind ootas ees jälle kaks uut kursust - üks enne ja teine pärastlõunal. Esimese kursuse puhul valitses täielik segadus. Esiteks oldi unustatud vajalikud mapid ehk koolitusmaterjalid nende jaoks kokku panna. Ja teiseks oli grupp oma inglise keele tasemelt liiga erinev, et koos õppida. Jah see on kindlasti võimalik ja saab kasutada teiste grupi liikmete teadmisi, et nad nagu omavahel jagaks neid. Kuid kuna mull on nüüdseks antud viis kursust (lisandub veel üks teisipäeva õhtuti vanglas) siis ütlesin ära, et mul ei ole lihtsalt resurssi rohkem. Et minu jaoks sobib kas grupi poolitamine või see et keegi need üle võtab. Sest ma ei taha teha asju pooles vinnas, et no äkki veavad välja kui ma tean, et ma ei ole lihtsalt võimeline neile maksimumi andma. Arutasin olukorda kolleegidega ja lubasid uurida kuidas ja mida teha annab. Arutasime peamiselt selle grupiga kuidas nad ennast ise tunnevad seoses inglise keelega. Et mis valmistab raskusi ning milles on head. Samuti üleüldiselt õppimisest üldse. See järel mängisime mõned mängud, et tänu sellele kõik "peaks" rääkima ja ma saaks näha milline on nende keeleline tase.
Teine grupp on väike paar inimest, kellel on olnud juba ära suuline eksam ning kohe varsti ootab ees kirjalik. Tegemist oli väga moriveeritud kahe noorega (kes kohale olid tulnud..). Vestlus nendega kujunes väga meeldivaks. Arutasime ideid, et millised meetodid nad ise tunnevad, et neid aitaks jne. Panime natuke paika plaani kuidas edasi liikuda ning seejärel andsin neile prooviks erinevaid kirjutamise ja lugemisega seotud ülesandeid ja lasin neil vabalt arvamust avaldada, et mis nad tunnevad nende meetodite suhtes.
Kulus terve päev IRIS projekti taaskordsele läbitöötamisele, et selles loogiline maatriks luua. Imelik oli seda teha sellises järjekorras. Muidu koostatakse ikkagi loogiline maatriks ning seejärel võtad selle projekti tarvis osadeks nüüd aga pidin tegema kõike vastupidi. Tegemist on ka väga mahuka projektiga, sest selle kestvus on tervel kaks aastat. See maatriks tuli 9 lehte pikk. Ma loodan, et see jääb ka mu elu pikemaiks projekti loogiliseks maatriksiks :D Selleks kulus veel tegelikult ka pühapäeva õhtupoolik. Aga sain valmis ning tööga oldi väga rahul. Avastasin ka paar "viga" või mööda rääkimist, mille kohta siis neile eraldi kirjutasin, et nad oskas tähelepanu pöörata neile.
uhhhh kui vähe motivatsiooni mul seekord selle postituse kirjutamiseks ikka oli. Kaks päeva võttis valmis saamine aega. Sest ma olen haiguse poolt täielikult maha murtudMa arvan, et minu suurim väljakutse selle aja jooksul siin ongi endas tasakaalu leidmine ning enesemotiveerimine.
Nii aga kolmapäevasest kursusest siis. Algselt oli kohal kaks inimest. Mõtlesin, et no okei nii väheste inimeste osavõttu ma ei olnud arvestanud aga selgus, et paljudel neist oli esmaabi eksam sel päeval. Seega arusaadav. Õnneks tuli kohale ikkagi neli inimest.
Täispikk tööpäev Antwerpi Athenas. Mind ootas ees jälle kaks uut kursust - üks enne ja teine pärastlõunal. Esimese kursuse puhul valitses täielik segadus. Esiteks oldi unustatud vajalikud mapid ehk koolitusmaterjalid nende jaoks kokku panna. Ja teiseks oli grupp oma inglise keele tasemelt liiga erinev, et koos õppida. Jah see on kindlasti võimalik ja saab kasutada teiste grupi liikmete teadmisi, et nad nagu omavahel jagaks neid. Kuid kuna mull on nüüdseks antud viis kursust (lisandub veel üks teisipäeva õhtuti vanglas) siis ütlesin ära, et mul ei ole lihtsalt resurssi rohkem. Et minu jaoks sobib kas grupi poolitamine või see et keegi need üle võtab. Sest ma ei taha teha asju pooles vinnas, et no äkki veavad välja kui ma tean, et ma ei ole lihtsalt võimeline neile maksimumi andma. Arutasin olukorda kolleegidega ja lubasid uurida kuidas ja mida teha annab. Arutasime peamiselt selle grupiga kuidas nad ennast ise tunnevad seoses inglise keelega. Et mis valmistab raskusi ning milles on head. Samuti üleüldiselt õppimisest üldse. See järel mängisime mõned mängud, et tänu sellele kõik "peaks" rääkima ja ma saaks näha milline on nende keeleline tase.
Teine grupp on väike paar inimest, kellel on olnud juba ära suuline eksam ning kohe varsti ootab ees kirjalik. Tegemist oli väga moriveeritud kahe noorega (kes kohale olid tulnud..). Vestlus nendega kujunes väga meeldivaks. Arutasime ideid, et millised meetodid nad ise tunnevad, et neid aitaks jne. Panime natuke paika plaani kuidas edasi liikuda ning seejärel andsin neile prooviks erinevaid kirjutamise ja lugemisega seotud ülesandeid ja lasin neil vabalt arvamust avaldada, et mis nad tunnevad nende meetodite suhtes.
uhhhh kui vähe motivatsiooni mul seekord selle postituse kirjutamiseks ikka oli. Kaks päeva võttis valmis saamine aega. Sest ma olen haiguse poolt täielikult maha murtudMa arvan, et minu suurim väljakutse selle aja jooksul siin ongi endas tasakaalu leidmine ning enesemotiveerimine.
No comments
Post a Comment