Seitsmes nädal ja vähe tööd

Oeh, tõstan käed üles ja ütlen, et sel nädalal ma ei ole teinud peaaegu midagi. Põhjuseid miks asi nii kulges on mitmeid. Esiteks jäid teisipäevased loengud ära Athenas sest grupil oli samal ajal Brüsselis muu aine eksam ning vanglas mingi muu olukorra tõttu. Kolmapäeval päev kujunes suhteliselt plaanipäraselt ja pikalt aga neljapäeval pidin oma tervist haiglasse kontrollima minema ning seetõttu jäi tööpäev ära. Seega kuna jäi ära tervelt kolm kursust neljast ei olnud mul ka mingit erilist ettevalmistuse aega vaja. Natuke lõi rivist välja ka mure tervise pärast, kuid õnneks selgus, et kõik okei ning saab täiesvaimus edasi liikuda. Pean oma motivatsiooni ka kuskilt künka alt üles otsima. Kaduma läheb see ilmselt selle pärast, et mul ei ole väga peale töö siin midagi. Väike tilluke ühika tuba ja töö. Jah nädalavahetustel sõidab mu elukaaslane mulle Saksamaalt külla, mis on väga supper aga samas see 5 päeva suudab mind ikkagi natukene muserdada. Aga okei, algamas on juba 7 nädal ehk mul on järele jäänud veel 4 nädalat praktikat ning peale mida ootab mind kohe nädalane IRIS projekti konverents Riias ja juba ongi praktika kaitsmine. Mul ei ole tegelikult üldse aega laiselda või motivatsiooni kuskilt otsida. Pean lihtsalt tegutsema. Mõtlesin, endale meeldetuletuseks väikse kava panna, et mis tegevused kohustused peavad mul selle nelja nädala jooksul täidetud olema. 

1. Arenguprojekt - peas on kõik valmis ja paberile ma lihtsalt ei oska seda panna. Ma ei tea miks see nii raske on. Võibolla peaksin asja enda jaoks konkreeksemaks muutma. Võtan kätte ja loen eelmiste aastate arenguprojekte järgmisel nädalal. Natuke on see konseptsioon ka mul segane ning ehk see aitab.

2. Essee - jaoks on mul juba paar situatsiooni ideed olemas. Pean ainult mõtlema ka teoreetilise osa peal, et mida ma üldse oskaks teooria baasil lahata ning millised situatsioonide lahendamised käivad mul hetkel veel väga üle jõu. 

3. Praktika aruanne - kirjutamist alustan enne viimast nädalat siin ehk kuskil 19. märtsi paiku sest see nädalavahetus olen üksinda ning siis saan kogu oma aja sellesse aruandesse panustada. Kindlasti pean silmitsema mingeid näiteid sest ma ei ole kindel kuidas seda aruannet koostada. 

4. Käsiraamat - okei... peaks arenguprojekti paberile saama enne kui ma seda juba rakendama hakkan ehk käsiraamatut looma. Tegelikult on mul juba märkmikus suur osa valmis. See tuleb ainult kõik inglise keelde panna ning laiemalt lahti seletada, ka teooriat juurde jne. Ehk sellega on väga palju tööd aga see on ka oluline meie IRIS projekti jaoks. Seda ma praktika raames valmis kohekindlasti ei saa aga see ei olegi oluline. Enda jaoks panen tähtajaks kuskil 25aprill sest siis läheb juba koguaeg eksami täitmiseks. 

5. Mini koolitus/õpituba "portfoolio koostamine" - peaksin sellega ka alustama enne praktika aja lõppu siin sest Eestisse jõudes ei ole mul väga aega sellega tegeleda. Arvan, et mahutan selle aruandega samasse nädalavahetusse (tegelikult reede-esmaspäev), et aruande kirjutamisele midagi vahelduseks ka oleks. 

6. Praktika kaitsmise ettevalmistamine - sellele ma pean ka mõtlema enne Eestisse suundumist. Või siis Riias konverentsi kõrvalt vabal ajal... Sest ma pean Riiast sõitma otse kaitsmisele.. Aga hetkel me ei tea veel milline see kaitsmine väljagi näeb..

7. Jooksvad ülesanded - iga nädalased kursuste ettevalmistamised; käsiraamatu tarbes tagasiside kogumine jne; IRIS projekti konverentsi jaoks osalejate leidmine Eestist; vanglas töö portfooliotega jne..

Uus algus

Vahepeal oli mul nädal puhkust. Mis möödus ei mingi üllatusena suhteliselt laiseldes. Ma olen haigena (just palavikus) nagu väike laps, kes aind jonniks ja midagi teha ei taha. Aga no tõesti oli väga halb olla. Ja siis nädalavahetuse veetsin Pariisis ja peale seda sõitsin selle nädala alguses Brüsselisse emaga kohtuma. Ma ei oleks elusees osanud arvata, et selline ringi reisimine nii ära väsitab. Brüsselis oli meil väike koosolek ka seoses meie suure projektiga. Arutasime natuke plaane ja kohustusi. Ja mu praktikakoha juhendaja esitas mulle palve, et kas ma oleksin valmis Riia kohtumisel, aprilli alguses, viima läbi töötoa isikliku protfoolio koostamise teemal. Muidugi ma olin nõus, kuna vangidega me juba seda teeme siis miks mitte aprill seda suurema grupiga alustada. Muidugi on vaja nüüd mul kogu info kätte saada (ajaline piirang, vahendite võimalused, grupi suurus jne) ja siis tuleb seda minikoolitust/töötuba ettevalmistama hakata. Sest vanglas on meil väga piiratud aeg ja vahendid, et ehk Riia jaoks saab asja nn suuremaks muuta. 

Mu postitus ei ilmunud reedel, miks? Mul ei olnud absoluutselt isu ega motivatsiooni kirjutada. Tekkis jälle küsimus, et miks. Ja siis ma jäin oma praktika blogi konseptsiooni üle mõtlema. See, et ma kirjutan päevade kaupa, et mis sai tehtud ning jõudsin järelduseni, et see on minu jaoks nii sisutu ja tuim kirjeldamine, mis ei kutsu mind üldse. Eriti kui mu nädala plaan on enamvähem sama koguaeg. Mida siis teha? Mõtlesin, et piisab sellest 4 nädala päevade kirjeldusest ning nüüd liigun edasi blogiga natuke teistmoodi. 

Esiteks hakkan kirja panema oma avastusi, muutusi või mingeid muud seike, mis mul nädala jooksul pirni põlema panid või ära kustutasid, naerma või nutma panid. Ehk rohkem sisu ja vähem tühja kirjeldust. 

Teiseks ma ei planeeri oma kirjutamisi enam, et igal reedel, päevade kaupa, korra nädalas. Mulle meeldib organiseeritus aga tunnen, et kui ma tahan, et see blogi oleks omamoodi abistaja mulle mu praktika jooksul siis ma pean seda rohkem hetke ajendi pealt kirjutama.

Kolmandaks kui mul on praktika tööga mitteseotud mured vm raskused siis ma ei sunni end kirjutama. Olgu siis kasvõi kaks nädalat pausi aga mis mõte on sulest välja pressitud kirjutisel, mis on üle korrigeeritud ja ei peegelda hetke olukorda. Hetkel on oma tervisega näiteks probleeme, mis isegi siis kui ma seda tunnistada ei taha on mu meeleolu üldiselt väga alla viidnud. Seega tähtsamad asjad enne.

Statistiliselt kokkuvõttes olen ma siin olnud juba 6 nädalat ning jäänud on veel 5. Aeg läheb kiirelt.

Ma teen aga kohe algust ühe seigaga vanglast, mis mu pead päris palju murdma on pannud. 

Ma olen tähelepannud, et vangla elu sarnanebki päris palju filmidele. Erinevad gängid ja võimuhierarhia süsteem. Millest ma seda järeldan? Nad väljendavad oma austust või mitteaustust väga tugevalt erinevate žestidega. Kuigi käepigistus on nagu tavaline rutiin kui keegi kursusele tuleb siis on käepigistusel ja käepigistusel väga suur vahe. Osad käepigistused on tugevad (mitte haiget tegevad loomulikult) koos silma vaatamisega ning siis on käepigistused, mille käigus sulle lihtsalt visatakse käsi sest peab ning silma vaatamisest võid unistada. Kinnipeetud veel omavahel lisavad sõprade puhul sõbraliku õlale patsutuse või teevad oma tervituse (erinevad käe liigutused). Ja mul olid need käepigistused täpselt pooleks. Oli 3 inimest, kellelt sain selle korraliku käpigistuse koos silma vaatamisega, tavaliselt lisandus küsimus kuidas läheb vms. Panin ka tähele, et need inimesed, kellelt sain selle korraliku käepigistuse, suhtlesid minuga ka kursuse jooksul rohkem. Küsisid nõu või lihtsalt küsimusi (peamiselt eesti kohta) jne. Teised kolm aga andsid alati tulles ja minnes loju käe ning keerasid iga kord pilgu ära kui käe andsid. Samuti ka eirasid nad mind kursuse jooksul palju. Mõistsin, juba algul, et ma olen nende poolt katseajal. Nii usalduse kui seeläbi austuse suhtes. Isegi kui nende näol oli tegemist toredate inimestega siis neile meeldib ikkagi piire katsetada. Ja seekord olin katsejänes mina. Ma ei lasknud nende silmnähtavast katsest mind ebamugavalt tundma panna ennast eirata ega ei öelnud ka ühtegi sõna nende tegelikult ebaviiska käitumise kohta. Suhtelesin ja aitasin neid, kes selleks soovi avaldasid. Samal ajal aga tegelikult vaevas väga mu pead, et kui osade usalduse võitmiseks piisas sellest, et usaldasin neid ning avasin ennast kui nemad sama tegid, kuulasin ja olin mõistev jne siis mida nende teiste puhul vaja oleks? Ja muidugi ilma, et nad tunneksid, et neil on mingi võim mu üle ja liiga palju püüan. Sest nendega tuleb olla ka samaaegselt väga konkreetne ja karm teatud piirides. Muidu sulle nn istutakse kiirelt pähe. Siis juhtus aga midagi väga oodamatut. Peal 2 nädala taust juhtumit ühe kursusel osalenud kinnipeetuga, kus ta palus mul vanglasse telefoni sisse smuugeldada ta jaoks ning vastutasuks pakkus raha. Kui keeldus proovisin ta minuga manipuleerida, mis silmnähtavalt tõi muige ka nende samade vangide näole, kes mind väga ei austanud. Muidugi tõi, sest see tegemist oli ridade vähele peidetult väga alandava manipuleerimisega. Ma üritasin säilitada kõige emotsioonitumat nägu, mis ma üldse suutsin ning keeldusin endiselt ning pöördusin oma tegemiste poole. Kuna aga sellistest asjadest me oleme kohustatud ka juhtkonda teavitama siis peale minu tunnistuse kirjutamisest eemaldati see isik kursuse programmist. Mitte selle pärast, et ta midagi keelatud küsis vaid sellepärast, et nii käitudes puudus tal täielik austus minu vastu ning tee mis tahad on vanglas omad "reeglid" ning andeks andmised ei saa käiia nõnda lihtsalt. Nüüd eelmisel nädalal kui kursus peale nädalast pausi uuesti toimus seletasime teistele liikmetele ära, miks antud isik programmist eemaldati. Ja et see ei ole aind selle pärast, et ta ei austanud mind vaid ka seetõttu, et midagi sellist üritades ta ei austa seda võimalust, mis talle antud on. Seega ta pole teeninud ära sama, mida teised kinnipeetud, kes programmis nn ausalt ja püüdlikult osalevad. Peale seda seletust muutus kõik. Tekkis hetk ruumis kui kõik kinnipeetud vaatasid mu otsa ning sain väiksete noogutavate naeratuste osaliseks. Kui ma algul tegelikult lausa kartsin, et milline on nende reakstsioon. Et äkki tembeldatakse mind kui "kitseks" siis tegelikkus oli hoopis vastupidine. Sellega ma võitsin nende austuse ja usalduse. Peale seda vestlust suhtles kogu grupp minuga võrdväärselt ja suurimaks üllatuseks oli üks isik, kes enne ei vaadanud isegi mulle otsa aga nüüd soovis mulle näidata, kuhu ta oma matemaatikaga on nädala jooksul jõudnud ja rääkida kuidas tal eksamid läksid ning üldiselt mis õppimise talle raskeks teeb ja mis aitab. Ma olin täielikult üllatunud ja õnnelik. Ma tundsin esimest korda, et see keskkond on õppimiseks väga hea. Kui kursuse alguses olin saanud veel paar löjut kätt siis kursuse lõppedes sain kõigil korraliku käepigistuse, silma vaatamise, head soovid ja mõned neist õppisid isegi ära kuidas eesti keeles "nägemist" öelda.

Ma ei ole veel suutnud välja mõelda, mis see klikk nende jaoks täpsemalt oli. Kas nad vajasidki rangemaid piire, et ma näitaks, et mul on tõsti taga või oli see hoopis tänulikkus, et see teatud isik grupist eemaldati. Ma usun vähem, et asi oli ranguses, sest õhkkond oli peale seda vestlust täielikult vaba ning ei tundunud kuskilt otsast, et ma oleks neid nüüd hirmutanud viisakas olema. Pigem usun, et nad olid ka natukene selle isiku mõju all sest ta oli väga manipuleeriv ning tunnetasid samuti, et ta ei vääri seal olemist. Ning tema grupist eemaldamine oli ka nagu justkui tunnistus teistele näitamaks, et nad on seda väärt. Või oli seal taga hoopis midagi kolmandat. Keeruline, ma ei tea, aga väga tahaks teada. Eks ta oli kokkuvõttes mitmete asjade mõju kokku.

Tegelikult juhtub üldse mul nii huvitavaid seiku, hetki, mida ma väga sooviks mõista. Tahaks arusaada ning näha asjade tagamaid. Aga ma üritan. Silmad, kõrvad ja mõistus avatult.

Neljas nädal ehk jäin hiljaks ja olen haige!

Uhh. Eelmine nädal möödus nii kiirelt. Sel nädalal on mul "vaba nädal" sest neil on mingi karnevalinädal ehk tavakoolid ja seega ka Tabora ei anna see nädal kursusi. Vabaks nädalaks ma seda ei nimetaks sest mul on rodu ülesandeid vaja täita ehk ma olen ülimalt õnnelik, et neil selline imelik karnevali nädal on. Ma ei ole saanud veel sõnagi oma arenguprojektist paberile - kõik peas või kuskil märkmetes - seega nüüd võttsin eesmärgiks see nädal sellega ühelepoole saada. Samuti annab see mulle aega oma seni olnud kursusi analüüsida ja edasist plaani teha. Jaaa tuleb käsile võtta ühe väiksema projekti kirjutamine ühele organisatsioonile. Mis ma siis aga eelmisel nädalal tegin? 

.. oli viimane päev Leader arendusprojekti täiendamiseks ning lihvimiseks. Päeva lõpuks, ehk kuskil öösel kella kaheks oli mul mõistus juba nii otsas ning tundisin kuidas pea tahaks plahvatada. See oli üks töisemaid päevi mu elus kus ma reaalselt hommikust poole ööni tööd tegin. Aga see oli lõpuspurt ning vahest võib sellist ületöötamist lubada. Mulle väga meeldis ka selle projektiga töötamine ehk selle loomine. Tegemist oli nagu ma koguaeg öelnud olen arenguprojektiga, mis sai siis alguse sellest, et mul tuli analüüsida Leader meeskonda ning leida nende arengukohad. Sealt edasi otsisime lahendust, et saaks võimalikult palju arengukohti korraga lahenduse ehk seitse kärbest ühe hoobiga. Saigi üles leitud kaks peamist algprobleemi kust ka ülejäänud asjad viltu hakkavad kiskuma. Siis kaardistasin teatud alateemad, mis oleks Leadrile olulised. Kuna olen Leadriga enne palju kokkupuutunud ja see ei olnud mu esimene uuring nende suhtes, siis kasutasin ka varasemaid andmeid teemade kaardistamise juures. Järgmiseks sammuks oli koolituskutse koostamine, mis sai saadetud välja neljale valitud koolituskeskusele. Muidugi samal ajal iga sammu juures tuli see ka projekti kirja panna. Kõik analüüsid, põhjused, mõtted, ideed, plaanid, eesmärgid, riskid - mis iganes. Kui koolituskutsetele olid koolituspakkumised vastu tulnud (kolm tk) siis analüüsisin igaüht neist ning valisin analüüsi tulemusena välja sobivama. Kõik pakkumised olid head ning seega tuli väga pingsalt jälgida, et mis sobitub just ikka kõige paremini Leaderiga. Kui koolituspakkumine välja valitud siis polnudki enam palju minna. Sellest lähtuvalt sai paika panna tegevuskava jne. Viimaseks sammuks jäi veel eelarve koostamine ning põhjendamine. Kas projekt oli aga piisavalt hea, et rahastust saada, seda ma ei tea. Eks näis, ma väga loodan. Ma jäin aga rahule. Minu jaoks tundus projekt väga loogiline ning igal sammul küsisin endalt miks ja üritasin kõike väga põhjalikult lahti seletada. Nüüd tuleb vaid oodata. Projekt valmis umbes kahe nädalaga ehk päris kiirelt aga sinna alla läks ka ikka igapäev palju tunde.

Oi ma olin väsinud. Magasin paar tundi öösel ja ärkasin uuesti varakult, et enne kella 9 veel kogu projekt korralikult läbi lugeda. Seejärel Leader tegevjuht allkirjastas selle ning pani Küski poole teele. 

Järgmiseks tegelesin paar tundi uue kursuse ettevalmistamisega. Mul ei olnud õrna aimugi kui palju inimesi, millisel tasemel jne mind pealelõunat ees ootab. Seega valmistusin ette nn igaks juhtumiks. Märkisin üles erinevaid küsimusi, et mis infot mul ja miks neilt oleks vaja saada ning otsisin välja erinevaid harjutusi, selle info kogumiseks. Sest kogemus juba näitas, et niisama küsimine nende puhul ei kanna üldse vilja. Kella üheks liikusin siis Athenas jaaaaa oh üllatust. Peale tundi ootamist sain aru, et keegi ilmselt ei tulegi. Mis on ka alati võimalus nende puhul, et kõik otsustavad korraga mitte tulla. Tore lugu eks. Mis seal ikka - sammusin tagasi ühikasse. Ja olin salamisi õnnelik, et nii läks sest ma olin väga väsinud. 

Aga ega sellega siis töö otsa ei saanud. Mul oli vaja veel ettevalmistada kolmapäevane kursus ning ka portfoolio teemaline infomaterjal. Sain kinnitust, et saan kahe kinnipeetuga portfoolio loomisega tegeleda kolmapäeva õhtul. Soovisin enda jaoks mingi kondikava kokkupanna, et ma midagi olulist ära ei unustaks. Materjali loomisel keskendusin just sellele, kes need kaks meest on. Kuna nad on tegelikult minuga oma elu palju jaganud ning seetõttu tean, millega nad on tegelenud ja kuhu nad edasi tahavad liikuta. Lähtusin materjali koostamisel sellest saadud infost, et anda neile võimalikult palju neist lähtuvaid ideid. 

Kolmapäeva hommikul lähen nn tööle kella 12neks Seega on mul hommikul aega vajalikke ettevalmistusi teha. Teadsin, et neljapäeval saan Antwerpis endale kaks uut kursust ning seega tegelesin jällegi ettevalmistusega. Ma arvan, et minu praktika märksõna ongi üks suur ettevalmistamine. Samas ma tunnen suurt vastutust oma kursuste ees ning seega olen endaga ka suhteliset karm. Loen eelnevalt kõik planeeritud ülesanded läbi ja mõtlen, et mis on olulised reeglid vms mida peaksin kindlalt vajadusel oskama seletada. Üritan leida võimalikult vaheldusrikkaid meetodid sest nad on üldiselt vastumeelsed ning seega peab neid kuidagi motiveerima. Ma tunneksin end väga halvasti kui saan hiljem teada, et mõni neist eksamil põrus. Kuigi mu kolleegid ütlevad selle peale, et kui nad ikka ise ei liiguta ennast siis pole see minu süü. Mina aga leian, et kui nad on juba sinna kursusele vabatahtlikult tulnud ja mina neid liigutama ei suuda panna siis olen ikkagi mina kehv koolitaja. Nad on küll "rasked pähklid" aga ega see ei saa olla ebaõnnestumise vabanduseks. Seega tuleb lihtsalt pingutada.
Nii aga kolmapäevasest kursusest siis. Algselt oli kohal kaks inimest. Mõtlesin, et no okei nii väheste inimeste osavõttu ma ei olnud arvestanud aga selgus, et paljudel neist oli esmaabi eksam sel päeval. Seega arusaadav. Õnneks tuli kohale ikkagi neli inimest.

Täispikk tööpäev Antwerpi Athenas. Mind ootas ees jälle kaks uut kursust - üks enne ja teine pärastlõunal. Esimese kursuse puhul valitses täielik segadus. Esiteks oldi unustatud vajalikud mapid ehk koolitusmaterjalid nende jaoks kokku panna. Ja teiseks oli grupp oma inglise keele tasemelt liiga erinev, et koos õppida. Jah see on kindlasti võimalik ja saab kasutada teiste grupi liikmete teadmisi, et nad nagu omavahel jagaks neid. Kuid kuna mull on nüüdseks antud viis kursust (lisandub veel üks teisipäeva õhtuti vanglas) siis ütlesin ära, et mul ei ole lihtsalt resurssi rohkem. Et minu jaoks sobib kas grupi poolitamine või see et keegi need üle võtab. Sest ma ei taha teha asju pooles vinnas, et no äkki veavad välja kui ma tean, et ma ei ole lihtsalt võimeline neile maksimumi andma. Arutasin olukorda kolleegidega ja lubasid uurida kuidas ja mida teha annab. Arutasime peamiselt selle grupiga kuidas nad ennast ise tunnevad seoses inglise keelega. Et mis valmistab raskusi ning milles on head. Samuti üleüldiselt õppimisest üldse. See järel mängisime mõned mängud, et tänu sellele kõik "peaks" rääkima ja ma saaks näha milline on nende keeleline tase.

Teine grupp on väike paar inimest, kellel on olnud juba ära suuline eksam ning kohe varsti ootab ees kirjalik. Tegemist oli väga moriveeritud kahe noorega (kes kohale olid tulnud..). Vestlus nendega kujunes väga meeldivaks. Arutasime ideid, et millised meetodid nad ise tunnevad, et neid aitaks jne. Panime natuke paika plaani kuidas edasi liikuda ning seejärel andsin neile prooviks erinevaid kirjutamise ja lugemisega seotud ülesandeid ja lasin neil vabalt arvamust avaldada, et mis nad tunnevad nende meetodite suhtes.

Kulus terve päev IRIS projekti taaskordsele läbitöötamisele, et selles loogiline maatriks luua. Imelik oli seda teha sellises järjekorras. Muidu koostatakse ikkagi loogiline maatriks ning seejärel võtad selle projekti tarvis osadeks nüüd aga pidin tegema kõike vastupidi. Tegemist on ka väga mahuka projektiga, sest selle kestvus on tervel kaks aastat. See maatriks tuli 9 lehte pikk. Ma loodan, et see jääb ka mu elu pikemaiks projekti loogiliseks maatriksiks :D Selleks kulus veel tegelikult ka pühapäeva õhtupoolik. Aga sain valmis ning tööga oldi väga rahul. Avastasin ka paar "viga" või mööda rääkimist, mille kohta siis neile eraldi kirjutasin, et nad oskas tähelepanu pöörata neile.





uhhhh kui vähe motivatsiooni mul seekord selle postituse kirjutamiseks ikka oli. Kaks päeva võttis valmis saamine aega. Sest ma olen haiguse poolt täielikult maha murtudMa arvan, et minu suurim väljakutse selle aja jooksul siin ongi endas tasakaalu leidmine ning enesemotiveerimine.

3.nädal ja mitmeid "esimesi kordi"!

Esmaspäev pidin algselt taaskord Hasselti jääma ja siin töötama aga sain lõuna ajal kõne, et ikka Antwerpi minek. Nimelt on ühel mu kolleegil raske aeg ning ta võttis kuu töölt vabaks. Sellega seoses aga ei saa mina nädalas kaks päeva Antwerpi ja muidugi kõige suurem segadus on oli, et kuidas ja kellele ta tööülesanded jaotuma peaks. Kuna tegemist on meie mõistes mtü'ga, kellel on küll palgalisi töötajaid paar tükki siis palkada raha kokku saamine on nende jaoks keeruline. Seega nad ei saa lihtsalt igal hetkel endale uut töötajat võtta.Õnneks leidsime asjadele lahenduse, minu nädala plaan küll muutus natukene aga minu jaoks ainult paremuse poole. Nüüd saan esmaspäev ja teisipäev töötada seal kus tahan, võin minna Hasseltis kontorisse või olla ühikas. See on hea sest muidu kulus esmaspäev 3-4h Antwerpi ja tagasi sõidu peale ja see väsitas. Veel tegelesin ühe noorhärraga, kes oli paras pähkel. Kokkuvõttlikult võiks öelda, et selgitasin välja ta (õpi)vajadusi (esimest korda päriselt!)  kuid mitte ülikooli või koolitusemõttes vaid, et kuhu edasi elus. Ta oli hästi vastumeelne ja suhtumisega, et kui tahab siis ta peab saama aga kõike peavad tegema teised mitte tema. Tegemist oli 20ndate esimeses pooles oleva noorega. Meie vestluse ja lahenduste otsimise lõpuks oli ta juba natukene sõbralikum ning tegi juba esimese sammu, et välja mõeldud plaani käima lükata. Loodan, et tal on püsivust. Ma andsin oma andmed, et ta saaks minuga vajadusel ühendust võtta kui asjad ei edene. Eks siis näha ole mis saab.

Tegin veel valmis vangla projekti jaoks logo, mis hakkab olema siis ajakirjadel. Logo joonistas üks kinnipeetu õpigrupist aga ma disainisin selle arvutis digitaalseks.

Õhtupooliku veetsin Leader arendusprojektiga tegeledes. Tegin McKensey 11 vastatud analüüsi üld kokkuvõtet ning lõin teisipäeval toimuvaks koosolekuks küsimusi/sisendit, mida mul oli vaja, et projektiga edasi liikuda.

Pool päeva valmistasin ette kolmapäevast kursust. Kuna kontoris oli tint otsas siis pidin vajalikud asjad käsitsi kirjutama, mis võttis veel rohkem aega. Otsisin erinevaid meetoteid, mis tundusid soblikud antud sihtrühmale. Selleks lasin käiku igasugu lehed ning otsisin üles ka ülikooli tarvis koostatud meetodikogumikud, nii enda kui kursusekaaslaste omad. Samuti planeerisin kõik ajaliselt valmis enda jaoks, et välitida igasugu segadust ning ka, et mul oleks mõni aktiivsem mäng või harjutus kindla aja tagant neile planeeritud.

Mul oleks suuremat lauda ühikasse töö jaoks vaja..

Kolmapäeva hommikut alustasin koolituskutse koostamisega, mille puhul võtsin arveks oma analüüsi ning teisipäevase koosoleku kokkuvõtte. Tegemist oli mu esimese koolituskutsega. Jah, koolis sai üheskoos selle koostamist harjutatud aga see oli ikkagi mu enda isiklik esimene. Kuigi peab tunnistama, et malli sai ikkagi võetud ülikoolis meie grupitööna valminud koolituskutsest, kuna see sai väga head tagasisidet ning seetõttu selle aluseks võtmine leian, et oli hea otsus. Koostatud sai ta siis Eesti Leader Liidu arenguprojekti tarvis.

Järgmiseks liikusin juba Athenasse, et alustada oma peale lõunase inglise keele kursusega. Natukene liikus ajakava kiiremini kui ma olin planeerinud sest nad ei tahtnud esimses pooles väga vedu võtta. Kindalsti läks minu ajaarvestus ka nihu sest varasmalt olin harjunud tegema nn harjutamis-koolitusi vms meie kursusle, kes sai kiirelt jutu üles ja siis oli väga raske üldse kuskil pidama saada. AGA ma tegelikult olin sellega arvestanud ning lisaks loodud plaanile on mul alati paar läbimõeldud lisategevust. Eelmisel korral neid vaja ei läinud seega sain kasutada neid sel korral. Ja tegelikult eelmisel korral nad viivitasid ikka väga pikalt mõne harjutuse tegemisega siis sel korral tegid nad need paar harjutust otsast lõpuni ilma vahepealse kaoseta ära. Harjutused ei ole nende lemmikud, okei mõistan, mulle ka ei meeldi aga samas on oluline ka vahepeal mõnda tavalist harjutust teha, et õigekirja ja grammatikat harjutada saaks rohkem. 

Okei aga milliseid meetoteid kasutasime ja mis me tegime?

Vahemärkusena: tõstsime ruumis lauad ringi ning moodustasime ringi.

13.00-13.20 Kohale jõudmine, tavapärane hilinemine u 10min. Alustasime „Seoste loomine“ meetodiga. Olin kaasavõtnud mõningaid väiksed esemeid, mis asetasin kotti ning igaüks sai seal pimesilmi ühe võtta. Järgnes täielik hämming. Kui olin neile ära seletanud, et saadud asja tuleb kasutada oma nädala kirjeldamiseks siis vaatasid vastu väga segaduses näod. Mu käest küsiti „ ja kuidas see võimalik on?“. Alustasin siis seletamisega uuesti kuid seekord seletasin protsessi veel detailsemalt lahti. Üritasime koos leida üksteise asjadele märksõnu (nt teepakk – vesi, tee, kohvi – väsimus, janu, voolavus jne). Siis hakkas vaikselt järsku vedu võtma ning kõik said üksteise abiga hakkama. Naeratused tulid näole ja juba tekkis gruppi paar head nalja. Ülesanne täidetud – grupp oli siin ja praegu kohal ja tuju ka hea.

13.20-13.30 Rääkisin neile oma arenguprojekti plaanist ja küsisin, et kas nad oleksid nõus mind aitama ja koos selle nimel töötama. Ausalt öeldes kuulasid nad mind esimest korda täielikus vaikuses ilma oma telefone puutumata. Saime ka natukene huvi tänu sellele kursuse vastu. //Argh, ma pean oma arenguprojekti kirja hakkama panema aga mul on lihtsalt liiga kiire olnud//. Ja minu õnneks nad olid nõus! Kui küsisin, et kas nad pilte lubavad teha ja kasutada õppepotsessit siis üks õppija avaldas kohe soove pilte ise teha sest tal on huvi fotograafia vastu. Muidugi olin ma nõus. Ehk nüüd ei jää muud üle kui kõvasti tööle hakata!

13.30-14.00 „Puzzle kokkupanek“. Puzzle olin ise kodus valmis teinud ning see koosnes inglise keele ajavormidest ning nende reeglitsest. Kuna grammatika neile harjutustena ei meeldi siis tuli leida mu viis. Ma pean mainima, et ma olin nii õnnelik kui nägin, et kõik tegutsesid. Kui neile paberitükikesed kätte andsin ja seletasin ära, et ülesanne on üheskoos meeskonnana kokku panna ajavorm reeglitega siis kõik hakkasid kohe hoogsalt arutama ja asi sai valmis ikka väga üllatava kiirusega. Nad isegi kontrollisid oma õigsuse ise üle. Üks õppija luges minu märkmetest õiged vastused ette ja teised kontrollisid. Puzzle liimisid nad paberile kui plakati ja panime selle seinale. Praegu oli tegemist ainult jaatavate lausete reeglitega, seega järgmisel nädalal saavad nad lisada eitava lause reeglid ning hiljem veel küsilause reeglid.

10min pausi, mis venib üldjuhul 15minutiliseks

Murran pead, kuidas sellele hilinen-palju-tahan ja tulen-tagasi-siis-kui-tahan probleemilie lahendust leida. Sest see tegelikult segab mind kui ka teisi, et mõned vahest ilma põhjusetta, niisama, 20-30min hiljem tulevad. 

14.15- 14.30 Tegid nad individuaalselt ühe näite iga ajavormi kohta, et reeglite kasutust ka harjutada. Lugesime mõned ette ka ja kontrollisime üheskoos.

14.30 Tegime kiirelt ühe mängu, hobuste võiduajamine, energia tõstmiseks.

14.35-15.00 Tegime harjutusi neile mõeldud õppematerjalidest.

15.00 Paus

15.10 Alustasime „Ajurünnak“ meetodiga. Panin laua keskele paberi ning palusin neil kirjutada üles erinevaid teemasid „Lemmik....“ (söök, loom, film, sõber jne). Naljakas oli see, et selle seletamine otsustus üsnagi keeruliseks ja praegu Eesti keeles kirja pannes on see ikka sama keeruline. Algul hakkasid mõned kirjutama vastuseid mu näitele (dog, pizza jne). Aga õnneks väikese arutelu järel said nad aru, mida ma mõtlen, et ma soovin teemasid, mitte vastuseid.

Järgmiseks said nad kordamööda valida ühe teema, näiteks „Lemmikloom“ ja siis kõik ringis rääkisid, kes nende lemmikloom on ja miks jne. See paistis neile väga meeldivat sest nad hakkasid üksteisele küsimusi esitama (Mis ta nimi on? Kui vana ta on? Näita pilti? Kus sa treenid? Miks just see spordiala? Jne) ja vestlus toimis edukalt.

15.50 „Lõpeta Lause“ meetodit. Andsin neile neli lause algust, et nad saaksid vastavalt enda soovile need lõpetada: 1)Today i learned.. 2)I was suprised... 3)I didn’t like... 4)Next time i would like to...

Leppisime kiirelt kokku ka meie edasiste kolmapäevade päevkava :

I osa – tagasisidestame eelmisel nädalal kasutatud meetoteid, kirjutame üheskoos inglise keelset kirjeldust (kuidas just selles organisatsioonis seda kasutada), otsime neile meetotile veel kasutusvõimalusi jne, lisame nende poolseid arvamusi ning soovitusi.

II osa – tegeleme harjutustega, kirjutamisega, otsene eksami harjutuste harjutamine

III osa – rääkimine, erinevad teemad, mängud jne (valmistab neid ette suuliseks eksamiks, lisab enesekindlust, parandab eneseväljendusoskust) 

Veetsin küll vanglas kolm tundi nagu kolmapäeviti ikka aga peamise osa ajast panin õppematerjale kokku. Minu esimene „kuiv töö“ – kopeeri, sorteeri, klammerda, augusta. Oli ka kiire jutuajamine projektiga seoses. Järgmisel nädalal on plaanis (juhul kui vanglast loa saame), et sel ajal kui mu juhataja, ülemus, kolleeg? (ma ei teagi kuidas teda kutsuda) naitse grupiga tegeleb, tegelen mina kahe mees kinnipeetuga nende isiklike portfooliote koostamisega. Kuna nad ütlesid, et nad ei tea, mis asi on portfoolio siis kavatsen neile ka väikese infomaterjali juhistega koostada. Loodame, et saame loa. Mitte, et see oleks ohtlik või muud sellist vaid lihtsalt me ei saa igal suvalisel hetkel kinnipeetuid „laenata“. 

Neljapäeval tegelesin peaaegu terve päev arendusprojekti kirjutamisega. Ehk nüüd sain lõpuks hakata taotlusvormi sisulist osa täitma. Juba tuli esimene koolituspakkumine ka. Nii põnev, ma ei ole kunagi varem oma emailile koolituspakkumist saanud. 

Päeva lõpus tegin sügavamalt tutvust ka ühe kolleegiga ja pidasime maha ühe toreda vestluse. 

Pean ausalt tunnistama, et täna ma olin ikka väga laisk.. Ma arvan, et ma olen tsipa üle töödanud. Sest kui ma jõuan näiteks kell 6 õhtu või kolmapäeval lausa kell 9 ühikasse, siis üldjuhul ma teen tööd edasi. Jah mitte ainult tööd, surfan netis ka vahepeal aga samas ikkagi teen. Seega reaalselt hommikust-õhtuni töötan. Ja täna ma tundsin kuidas mu aju appi karjub. Kuna olin eelmine päev arendusprojekti Leader tegevjuhile lugeda saatnud siis vaatasin täna tagasisidet üle ning arendasin seda natuke edasi. Suure osa ajast võttis jällegi sissekande kirjutamine sest ma tarkpea ikkagi ei teinud iga päeva lõpus endale kokkuvõtet.

Järgmisest nädalast hakkab mul olema 4 inglise keele kursust kolmel päeval ehk väga palju ettevalmistust. Mu arendusprojekti jaoks on oluline, et me prooviks väga palju erinevaid meetoteid aga samas peavad nad ka olema sobilikud, ma pean suutma neid edukalt läbi viia jne. Seega see valik ja enda ette valmistamine on päris ajamahukas. 

If it doesn't challenge you. It doesn't change you! - Fred Devito

2.nädal - küll ma jaksan!

Kuigi esmaspäevane päev on ettenähtud kui tööpäev kontoris oli selle nädala alguses mu kolleeg, kellega tööle saan (u 100km), haige. Seetõttu ei olnud ka mul võimalik tööle saada. Kuna aga kõik mu inglise keele kursused ei ole veel alanud polnud ka hullu sest kõik, mis mul teha vaja oli sai ka koduselt tehtud. Tulevikus kui selliseid viperusi vahele tuleb siis saan tegelikult ka rongiga minna aga nagu ma mainisin siis sellel korral selleks vajadust ei olnud. 

Minuga kontakteerus ka Eesti Leader Liidu tegevjuht ning mulle tehti pakkumine kirjutada neile arendusprojekt ning olla ka projektijuht. Loomulikult võtsin pakkumise vastu ning seetõttu on praegu mu ajakava väga triiki täis. Samuti paneb surve peale asjaolu, et projekti tähtaeg on juba 2 veebruar. Õnneks on mul ka väike oma meeskond, kuhu kuuluvad ka juhtumisi andragoogid! Minu projekti to-do-listi saate lugeda siit.

Tegemist on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) taotlusvooruga "Vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor 2016" (tähtaeg 02.02.2016). "Taotlusvooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe." Rohkem infot leiab siit.

Seoses selle projektiga puutusin esimest korda kokku Mckensey võimekuse hindamise tööriistaga. Mis oli minu jaoks väga huvitav õppimise koht. Kuid sellest projektist kirjutan, nii palju kui lubatakse, kunagi hiljem. 

Teisipäeval toimus minu elu esimene tõelise kursuse andmine. Mis tegelikult tuli mulle ootamatult, sest see ei olnud selleks päevaks planeeritud aga kuna teine juhendaja haigestus, palusid nad mul teda asendada. Kuidas mul läks? Natuke vedasid ikka närvid alt, sest tegemist oli selle sama grupiga kelle loengut olin enne jälginud ja ma juba teadsin, et nad on väga karm publik. Tähelepanu saamine oli raskendatud niigi ja raskemaks tegi olukorra, et ma ei saanud aru, mida nad oma vahel Hollandi keeles räägivad. Kui tundsin, et olukord läheb käest tegin nendega vahepeale mingi mängu või viskasin õhku mõne neile huvitava küsimuse. Peale mängu, või vaba jutustamist olukord lahenes ning nad olid valmis jälle mingit aega (umbes 1-2 ülesannet) rahulikult töötama. Samuti proovisin taktikat, et kui annan ülesande kätte kuid osad jätkavad jutustamist, siis liigun neile võimalikult lähedale aga ei tee neist välja. Kõik korrad lõppes olukord sellega, et peale maksimum paarkümment sekundit seismist nad palusid mul endale uuesti seletada, mis teha oli vaja ja hakkasid tööle. Kui aga seisin kaugemal, piltlikult öeldes "tahvli ees", siis nad lihtsalt jätakasid ja jätkasid jutustamist. Märkasin ka, et osa neist otsib väga tunnustust. Proovisin seda mõõdukalt jagada asjade eest, milles nad edukad olid. Näiteks isegi kui keegi hääldas väga hästi mõnda pikka ja keerulist sõna siis mainisin alati maha, et see oli keerukas sõna ja et tal oli väga hea puhas hääldus. Selliseid väikeste detailide esiletoomine pani neid silmnähtavalt paremini tööle. Kuid nagu ikka oli kõige mõju lühiajaline. Kokkuvõttlikult võiks öelda, et mul läks hästi. Ma suutsin nad vajadusel tööle panna - nii harjutusi tegema, juttu kirjutama, oma reisi lugu jagama, mänge mängima ja soojendusharjutusi kaasa tegema. Muidugi inimesed on iseenda harjumuste orjad seega ühe kolme tunnise loenguga kedagi muuta ei saa.
Ülejäänud päevast kulus mul EMSL'i poolt välja antud käsiraamatu "Organisatsiooni arendamine" lugemisele. 

Kolmapäeval sain oma esimese "enda" õpigrupi, kellega alustasime inglise keele kursusega. Grupp koosneb 9 poisist, kellest kohal olid seekord 6 ning nad kõik oli 19 aastased. Nad olid küll suurema õpivalmidusega kui teisipäevane grupp aga sellest hoolimata nad ikkagi kippusid jutustama, telefonides passima või mind lihtsalt eirama kui pöördusin grupi poole mitte kellegi poole nimeliselt.

Mida ma siis nendega tegin?

Alustuseks jagasin neile kaks valget paberit. Esimesele paberile tõid nad välja põhjuseid, miks nad tahavad inglise keelt õppida ning teisele paberile kirjutasid nad üles kuidas ja ning mida nad tahaksid õppida. Esimese paberi üle me lihtsalt arutasime ning lasin neil selle oma mapi vahele jätta. Teise paberi andsid nad mulle. Suures osakaalus oli kirjas, et neile meeldib õppida inglise keelt läbi mängude, sest see on lõbus ning haarav. Ning samuti oli peaaegu kõigil kirjas, et neile meeldib rohkem rääkida. Toodi ka välja, et kirjutamine on lihtsam aga rääkides jookseb mõte kokku ja selle pärast tahaks rohkem rääkimist harjutada. Lubasin neile, et võtan kursuse kujundamisel nende soovid arvesse.

Üle ega ümber ei saa muidugi ka grammatilistest harjutustest. Neid on ikkagi vahepeal vaja teha. Seega üritasime teha 1-2 harjutust ja siis midagi muud, et nad ära ei tüdineks.

Jagasime lugusid. Teemaks oli reisimine - kus sa oled käinud? Kuna eelnev grammatika harjutus oli ka selle teemaline. Vestlus läks meil väga hästi käima, algul küsisin mina neilt pidevalt küsimusi lisaks aga nad võtsid päris kähku initatsiivi üles ning hakkasid ka kõik ise hoogsalt igasugu detaile üksteiselt küsima. Paistis, et kõigile see meeldis sest omavahel niisama lobisemist peaaegu, et ei esinenudki.

Mängisime aliast. Nad moodustasid 3 kahest paari, andsin igale paarile portsu valgeid paberilipikuid. Leppisime kokku, et iga paar mõtleb välja 5 sõna, mille pärast annavad edasi teisele võistkonnale mängukaardideks. Sõnad valmis ning üksteisele edasi antud alustasid paarid mängu. Üks paarist seletas ning teine pidi arvama. Tegime mängu kaks korda, et kõik saaksid nii seletada kui ka arvata. Muidugi kõik jälle inglise keeles. Sain isegi täitsa mitu kõhutäit naerda ning paaride vaheline võistlus kadus koheselt ja pigem aidati üksteisel seletada. Kõige parem kild oli kui seletati sõna kriit (chalk): arvaja sai aru, mis sõnast on juttu aga ei teadnud kuidas inglise keeles öelda. Seega ta ütles Hollandi keelse sõna aga inglise pärase hääldusega ning ise samal ajal sügavalt uskudes, et no pidi täppi minema! Samal ajal oli tal täpselt nina ees kriidikarp, kus oli õige sõna ka peal.

Loengu lõpus tegid nad sotsiomeetria jada, et kuidas neile selline loeng meeldis. Kõik läksid "väga meeldis" seina poole ritta ja põhjuseks tõid, et "ei tulnud uni peale nagu teistes loengutes; "nalja sai"; "mängud olid lõbusad", "sain palju rääkida". Leppisime kokku, et üritame samas suunas jätkata, kui nad on ise valmis kaasatöötama. Et ma olen nõus vaeva nägema, et loengud neile võimalikult huvitavaks teha aga ma ootan ka, et nad oleksid nõus mu vaeva hindama. Vastuseks sain noogutused ja okeid, mis kõlasid päris lubavalt :)

Õhtu veetsin, nagu kolmapäevale kohaselt, vanglas. Peamiselt olin vaatleja rollis kuid nad olid teadlikud, et kui neil on soovi, võivad nad alati minu poole pöörduda. Kohtusin ka esimest korda naisvangide 3 liikmelise õpigrupiga. Neil oli palju küsimusi mulle ja nad jagasid ka mingil määral oma elu. Samuti oli meil pikalt teemaks - võimalused hariduses. Samuti oli taaskord kohtumine kahe kinnipeetuga, kes meiega üheskoos projekti valmimisele kaasa aitavad. Seekord jõudsime otsusele, et plaan anda vanglas välja väikest infovoldikut/ajakirja, kus oleks õppegrupi erinevad joonistused, kirjutised ning mõistatused vahel, läheb käiku. Arutasime, milline on selle journal'i konseptsioon ning millist nime see võiks kandma hakata. Nädalavahetusel peakski mulle ühe kinnipeetu joonistatud logo loodetavasti kohale jõudma ning siis saan arvutis luua mõningaid kavandeid projekti tarvis. 

Neljapäeva kohta teen lihtsa ülevaate:

Leader projekti taotlusvormi täitmise alustamine (projektijuhi cv, organisatsiooni kirjeldus ning varasemad tegevused jne

Sain ülesande teatud kokkuvõtte loomiseks IIRIS projekti kohta, mis peab valmima enne 10.veebruari. Sest 10.-12.veebruar on plaanitud esimene suurem kohtumine kõigi osapooltega siin Belgias. Antud kokkuvõtlik tabel meenutab projektides kasutatavat loogilist maatriksit. Kuid nüüd tuleb mul tegutseda vastupidi - juba kirjutatud projektist tuleb kokku panna loogiline maatriks.

Panin aluse oma arendusprojektile. Antud valiku puhul lähtusin oma vaatlusest, õpigrupide tagasisidest ning arutelust organisatsiooni direktoriga. Arendusprojekti väljund oli talle väga meeltmööda sest ta nägi sellel suurt jätkusuutlikkus ning leidis, et see aitaks meid ka IIRIS projekti puhul. Teen varsti selle kohta eraldi sissekande.

Alustasin praktika blogi täitmist, mis võtab nii palju aega, et kui jätta see reedesele päevale siis peaaegu, et terve reede ma aind blogiga tegelengi.

Täna alustasin jällegi Leader arendusprojektiga ning olen sammu juures, kus tuleb hakata McKinsey suutlikkuse testide tulemusi uurima hakata. Blogi kirjutamine on ka tänane punkt päevakavas, mis võtab niii palju aega. Jõudsin ostsusele, et iga päeva lõpuks tuleb ikka päev kirja panna ning saab siis järjest drafti salvestada. Mu päevad on täis erinevaid kohustusi seega nädalast üldiselt on raskem rääkida. Ja korraga kogu nädala sissekannet teha on päris raske. Samuti ka hästi palju infot ununeb ära. Aga tänase päeva olengi võtnud täielikult projekti jaoks ning kui jääb aega üle siis sooviks hakata ka oma arenguprojekti paberile panema enne kui midagi olulist kaotsi läheb!

1 nädal ehk õpibaräärid ees ja taga, vahest keskel ka!

Esimesed kaks päeva möödusid puhtalt plaanide paika panemiseks ning sisseelamiseks. Praktikaplaani saate lugeda esimesest postitusest siit (klikka peale). Samuti tutvusin ja lõin suhteid nii uute ja vanade töötajatega ehk enda tulevaste kolleegidega. Tore oli näha, et olin kõigil eelmise aasta vaatluspraktikast meeles. Samuti kõik, kes plaanivad välismaal oma praktikat teha, olge valmis aega varuma ka Erasmuse paberitega tegelema. Minul jäi infosulu tõttu dokumentide vormistamine ning täitmine viimasele minutile ning see võttis palju rohkem aega kui ma arvasin. Muidugi midagi üle jõu käivat nendes ei olnud. Samuti tuli mul läbida ka keeletest, mille tulemusi saate näha siin. 

Eesolevad inglise keele kursused tekitasid minus palju ärevust. Läbitud keele testi tulemus C1 lisas kindlustunnet, et olen võimeline läbiviima inglise keele A2 kursusi. Töötasin kahe päevaga ka läbi raamatu, mida kursuste läbiviimisel peamiselt kasutatakse. Oma ideid jagades kaas kolleegiga, kes annab samuti inglise keelt ning oli määratud mind juhendama, sain rohelise tule, et võin kasutada enda soovi järgi materjale või meetoteid, kui need aitavad kursuse eesmärke täita. Kursusel osalejate vanused jäävad vahemikku 18-21 eluaastat. Kursuse kestvus on 13:00-16:30, mille sisse kuulub 15 minutiline paus.

Vaatlesin ka ühte kursust, et jälgida sihtgrupi käitumist, suhtumist ning reageeringuid õpitava suhtes. Väga karm publik. Õpigrupil puudus igasugune koostöö ning ka austus üksteise ning ka koolitaja vastu. See ei olnud minu jaoks üllatus sest teadsin, et nad tegelevad probleemsete, kunagi kooli pooleli jätnud noortega. Tähelepanu saamine oli tihti raskendatud ning nad eelistasid rohkem omavahel lihtsalt lobiseda (hollandi keeles) kui kaasa teha. Organisatsioonil on aga põhimõte, et karistusmeetmeid, nagu tavakoolides, on keelatud rakendada. Põhjus seisneb selles, et tavakooli süsteemis nad vastu ei pidanud ning ei peaks siis ka selles organisatsioonis. Ning muidugi täiskasvanud inimeste puhul, kes on tulnud vabatahtlikult kursusi võtma ei oleks seda õige ka teha. Seega tuleb läheneda teisiti. Sest tegelikult inglise keele alased teadmised olid neil väga head ning puudus just motivatsioon.

Vaatluse tulemusena püstitasin endale paar eesmärki/põhimõtet, millest kavatsen enda kursusi läbi viies lähtuda (nimekiri kindlasti pikeneb protsessi jooksul):

- Üksikõppijatest peab saama koos ühiste eesmärkide poole püüdlev grupp/meeskond, mille liikmed austavad üksteist. 

- Minu ülesanne ei ole mitte neid ainult õpetada vaid suunata gruppi oma teadmisi üksteistega jagama ning koos arendama. Ma olen juhendaja mitte õpetaja.

- Kursuse jooksul tuleb kasutada palju erinevaid õppijast lähtuvaid ning motiveerivaid õppemeetoteid ja atraktiivseid materjale, mis on valitud lähtuvalt õppijate vajadustest.

- Õppijad peaksid jõudma arusaamani, miks nad õpivad ja mis on neile selle juures oluline.

- Oluline on väljaselgitada, milline on iga inimese õppija iseloom ning kuidas ta kõige edukamalt õpib.

- Oluline on väljaselgitada, millised on nende õpibarjäärid ning kuidas neist üle saada.

Terve kolmapäevase päeva tegelesin rahvusvahelise projekti IRIS Developing Functional Creativity: from Words to Actions! läbilugemise ning läbitöötamisega. 

Projekti osapoolteks on :
*3 täiskasvanute koolitamisega seotud organisatsiooni Belgiast,
*Makedooniast "Women's Forum", mille eesmärk on aidata naistel jõuda võrdõigsuse tundeni.
*Riia Tehnika Ülikool
*Bulgaaria organisatsioon Cartias Sofia, mille eesmärk on toetada, motiveeritada ning abistada    vähemusgruppide inimesi (kodutud, töötud, üksikemad, orvud, pagulased jne)
*Eesti Leader Liit, mis on Eesti Leader tegevusgruppide katuseorganisatsioon

"The main purpose of this project is to find, together with youngsters, different ways to develop functional creativity and so youngsters can use their potential skills, to realise their dreams and to go step by step from "words to actions"

Rohkem ma sellest projektist hetkel ei räägi kuid kindlasti kuulete sellest praktika perioodi jooksul veel. Projektiga olen, koos Leader Liidu tegevjuhiga, seotud järgmised 2 aastat. 

Kolmapäeva õhtud veedan Hasselti vanglas (17:00-20:00). Vanglas on kaks kinnipeetute õpigruppi - üks naiste ning teine meeste. Kursuste eesmärk on jällegi aidata neil kätte saada lõpetamata koolihariduse diplom. Kuid nagu vestlusest kinnipeetutega välja tuli siis nende kursuste tegelik eesmärk peitub nende mõttemaailmade avardamises. Nad tõid välja, et kõige suurem õppetund tänu neile kursustele on olnud see, et nad on õppinud võimalustest kinni võtma selle asemel, et neid pidevalt mööda lasta. Ka nende gruppide puhul esineb väga palju õpibarjääre, millest peamine on keskendumisraskused. Üks kinnipeetu pöördus kursuse lõpus minu poole palvega, et kas ma aitaks tal õppida õppima. Andsin oma lubaduse, et hakkame koos selle nimel töötama. 

Samuti töötame koostöös paari kinnipeetuga ning Tabora direktoriga välja projekti, mille eesmärk on läbi kultuuriliste tegevuste kinnipeetute mõttemaailma avardamine ning õppimisele vastuvõtlikumaks muutmine. Selle üle oli meil ka tunni ajane vestlus, mille märkmeid saate soovi korral lugeda siin (klikki peale - soovitan!). Meil on veel paar vestlust ees ootamas ning samaaegselt töötame nende kirjapantud märgete ning ideedega. 

Terve neljapäev kulus inglise keele kursuse eesmärkidega tutvumiseks. Neil olid olemas juhised, mida on eksamiks vaja teada kuid kõik oli Hollandi keeles ning tõlkimine ning nende üle arutamine võttis tükk aega. Pean mainima kui spetsiifilised need kirjeldused olid. Näiteks tööalases elus peavad nad selle tasemega olema võimelised telefonile vastates sõnumist aru saama ning ka olema võimelised seda hiljem edasi andma ja peavad olema võimelised seletama kuidas koopiamasin töötab. Natuke naljakas, kas pole. Samuti on nende inglise keele eksam eesti gümnaasiumi eksamiga võrreldes ikka väga palju kordi lihtsam. 

Terve nädala lõpp kulus 2 kordsele kolimisele. Ning pidev hommikune kella 5'st tõusmine lõi mu unegraafiku nii sassi. Ma tunnen üle pika aja nii suurt kurnatust kui praegu. Seetõttu nädala postitus ka nii kaua valmis.

Ps! Edaspidised postitused ilmuvad iga reede kuni praktika lõpuni.

Keeletest

Seoses Erasmus+ välispraktika stipendiumiga oli mul kohustus täita ka keeletest. Sellel oli mitu osa ning kujunes üpris pikaks kuid seda oli huvitav täita. Jagan oma tulemusi ka siin. Praktika aja lõpus tuleb mul võrdluseks täita uus test.